Meie, ülemaailmses liikumises “Esperanto poolt”osalejad, adresseerime käesoleva manifesti kõikidele valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja hea tahte inimestele, deklareerime oma kindlat tahet jätkata tööd siin väljendatud eesmärkide saavutamiseks, ja kutsume iga organisatsiooni ning inimest ühinema meie püüdlustega.

Nos-ôtes mambes dès mouvemint dè monde ètîr po l’bin dè lingadje d’a turtos, l’Espéranto, èvoyans ci scriyèdje a tos lès gouvèrnumints, a totes lès organizåcions dèl Tére èt a tos lès omes di bone volté, déclarans tote nosse plinne atirance a çou qu’nos dihans chal èt hoûkans chake organizåcion èt chaskeune a r’djonde nos prèsintes fwèces.

Algatatud 1887. a. rahvusvahelise abikeele kavandina ja kiiresti arenenud elavaks varjundirohkeks keeleks, on esperanto funktsioneerinud juba enam kui sajand, et ühendada inimesi üle keele- ja kultuuritõkete. Esperanto keele kõnelejate eesmärgid ei ole vahepeal minetanud oma tähtsust ning aktuaalsust. Ei mõne rahvuskeele ülemaailmne kasutamine ega kommunikatsioonitehnika edusammud ega keeleõpetuse uued meetodid taga järgmisi põhimõtteid, mida peame tähtsaks õiglases ning tõhusas keelekorralduses.

É l’annèye 1887, l’Espéranto a v’nou å monde come l’idèye d’on deûzinme lingadje po nos rêyuni turtos; adon a-t-i crèhou rademint po div’ni on vikant pårler, avou tot plin des nuwances. Dispôy on siéke po l’mons, l’Espéranto vike è rimète essonle dès-omes po-d’la lès bårîres dès lingadjes èt dès culture. So strèvin la, lès but’ di sès utilisateûrs dimanèt todis importants èt prèsints. Li pratique di quéques lingadjes tot-avå l’monde, lès progrès dès comunicåcions, l’invancion dès novèles métôdes po djåser, ou s’èvoyî des scriyèdjes, tot çoula, pôrè pèrmète les régues qui sûvet èt qu’nos pinsans come fwér ûtiles po on sistinme d’ûzèdje des lingadjes qui seûye djusse èt adjihant.

1. Demokraatia

1. Dèmocråtîe

Suhtlussüsteem, mis ühtedele annab eeliseid kogu eluks, teistelt aga nõuab aastaid pingutusi, et saavutada oma oskuste mittepiisav tasand, on üdini ebademokraatlik. Kuigi esperanto nagu mistahes keel ei ole täiuslik, on ta tunduvalt üle igast võistlejast võrdses ülemaailmses suhtlussfääris.

On sistinme di comunicåcion fêt po quéques citwèyins, mins qui egzidje qui’lès-ôtes fèsse bècôp d’fwèces, sins poleûr rac’sûre lès prumîs, on parêy sistinme è-st-antidèmocråtique. Si l’Espéranto, come lès-ôtes lingadjes n ’èst nin parfêt, i dèpasse di lådje èt lon sès rivåls come mwèyin d’comunicåcion tot costé.

Meie väidame, et keelte ebavõrdsus tekitab suhtlemises ebavõrdsust kõikidel tasanditel, kaasa arvatud rahvusvaheline tasand. Meie oleme liikumine demokraatliku suhtlemise poolt.

Nos acèrtinans qu’l’inégålité dès lingadjes amonne ine inégålité dèl comunicåcion a tos lès dègrés, èt minme å réz’dè monde. Nos èstans po’ne comunicåcion dèmocratique.

2. Rahvuspiiratusest vaba kasvatus

2. Ine éducåtion po-d’zeûr èt inte lès nåcions

Iga etniline keel on seotud kindla kultuuri ja rahvusega. Õpilane, kes õpib inglise keelt, õpib ingliskeelsete maade, peamiselt Ühendriikide ja Suurbritannia kultuuri, geograafiat ja poliitikat. Õpilane, kes õpib esperantot, õpib tundma maailma piirideta, milles iga maa tundub omasena.

Les lingadjes di tos les peûpes sont atèlés à quéquès cultûres èt a quéquès nåcions. Par egzimpe, li scolî qui studèye l’anglès discovrèt ossu l’cultûre, l’aspèt dès payîs èt les sistinmes politikes wice qu’on djåse l’anglès, principålemint d’vins les Etats-Unis èt li Rwèyôme-Uni. Li scolî qui studèye l’Espéranto discoûve on monde sins frontîres, wice qu’il a bon d’vins chake payîs.

Meie väidame, et kasvatus mistahes rahvuskeele abil on seotud MAAILMA piiratud osaga. Meie oleme liikumine rahvuspiiratusest vaba kasvatuse poolt.

Nos acèrtinans qu’l’éducåcion d’vins on lingadje, lisquél seuye-t-i, impôze ine manîre spéciåle dè vèyî l’monde. Nos-èstans po’ne éducåcion wice qui tos lès payîs troûv’ront leu plèce.

3. Pedagoogiline efekt

3. L’adjihante éducåcion dès-èfants

Vaid väike protsent nendest, kes õpivad võõrkeelt, omandavad selle perfektselt. Esperanto täielik omandamine on võimalik isegi iseõppimise teel. Mitmed uuringud on näidanud esperanto propadeutilisi omadusi teiste keelte õppimiseks. Ka soovitatakse esperantot kui keele teadvustamise põhiainet.

N’a wère qui k’nohèt bråmint ’ne linwe di l’ètrindjîr. On pout k’nohe foû bin l’Espéranto, minme s’on l’aprind tot seû. On a mostré qu’l’Espéranto pout chervi po aprinde åhèyemint d’ôtes lingadjes. On l’riqwîrt ossu po s’afêtî a çou qu’èst on lingadje.

Meie väidame, et rahvuskeelte raskus jääb alati tõkkeks paljudele õppijatele, kellel siiski oleks kasulik osata teist keelt. Meie oleme liikumine tõhusa keeleõppe poolt.

Nos acèrtinans qu’lès pårlers etniques arèstèyeront todi sacwants scolîs qu’on deûzinme lingadje êd’reût portant.Nos-èstans po l’ansègn’mint d’adram dès lingadjes.

4. Mitmekeelsus

4. Sacwants pårlers

Esperanto kasutajaskond on üks vähestest maailmas, kes on eranditult kahe- või mitmekeelne. Igaüks selles võttis endale ülesandeks õppida ära vähemalt üks võõrkeel kõne tasandil. Sageli tuleneb sellest mitme keele oskus ja nende respekteerimine ja üldse avaram silmaring.

Li comunôté d’l’Espéranto è-st-ine comunôté come ènn ’a wère so l’tére : tot sès mambes sont, sins mète nouk foû, bilingues ou plurilingues. Chaskeune s’a fwèrcî d’aprinde po l’mons on lingadje d’å d’foû po s’fé comprinde. Sovint çoula méne a l’kinohance èt a l’amoûr di sacwants pårlers èt, jénérålemin, a ’ne pus lådje vûzion so l’monde.

Meie väidame, et kõikidel, nii suurte kui väikeste keelte kõnelejatel, peaks olema reaalne võimalus omandada teine keel kõrgel suhtlustastasandil. Meie oleme liikumine, et anda see võimalus.

Nos acèrtinans qui, d’vins tos lès payîs, on d’vreût -st-aprinde on deûzinme lingadje èt s’ènnè chèrvi po comuniquer å mis. Nos-èstans po mète so pîd ciste îdèye.

5. Keelte õigused

5. Les dreûts dè lingadjes

Ebaühtlaselt jagatud võim keelte vahel on keele püsiva julgeoleku puudumise allikas, või suure osa maailma elanike otsene keeleline rõhumine. Esperanto kasutajaskonnas kohtuvad suured ja väikesed, ametlikud ja mitteametlikud keeled neutraalsel pinnal tänu vastastikusele tahtele kompromissideks. Selline tasakaal keeleõiguste ja -vastutuse vahel loob pretsedendi, et leida ja kaaluda teisi lahendusi keelte ebavõrdsusele ning keelekonfliktidele.

Les lingadjes ni mostrèt nin l’minme pwissance, çou qui n’el-z-î done nole sureté, èt minme, divins bråmint d’payis, ricorèdje les pus fwèrts à språtchî dès pus flawes a si chèrvi di leû lingadge. Divins l’comunôté d’l’Espéranto, tos les djins s’rassonlèt so l’minme tèrin, gråce a leû mutuwéle volté, po fé on compromis, qui leû lingadje seûye important ou nin, oficiél ou nin. On tél aplomb inte les dreûts dès lingadjes èt les dossêyes permète l’r’cwèrèdje èt l’estimåcion d’ôtes rèsponses a l’inégålité come ås carèles des lingadjes.

Meie väidame, et suured võimuerinevused keelte vahel õõnestavad paljudes rahvusvahelistes dokumentides väljendatud garantiisid keelte võrdseks käsitlemiseks, olenemata keelest. Meie oleme liikumine keeleõiguste poolt.

Nos acèrtinans qu’lès difèrinces importantes di pwissance inte lès pårlers distrûhèt les garantîyes qu’on lét d’vins télemint d’papîs inte les payîs so l’égålité des gangnes sin nole difèrinces qui s’rapwète å lingadje. Nos-èstans po l’dreût dès lingadjes.

6. Keelte mitmekesisus

6. Difèrints lingadjes

Rahvuslikud valitsused kalduvad keelte mitmekesisust maailmas pidama suhtlemise ja arengu takistajaks. Esperanto kasutajaskonnale on keelte mitmekesisus siiski pidev ja vaieldamatu rikkuse allikas. Järelikult on iga keel, samuti kui iga eluliik, väärtuslik juba iseenesest ning väärib kaitset ja toetust.

Lès gouvèrnumints dès payîs pinsèt qu’lès lingadjes dè monde espêtchèt l’comunicåcion èt l’progrès. Portant divins l’comunôté d’ l’Espéranto, lès difèrints lingadjes nos rindrans pus ritches. Adon-pwis, chake lingadje, come tot quî qui ç’seûye, a dèl valeûr èt deût-èsse prôtèdjî èt rècorèdjî.

Meie väidame, et kommunikatsiooni- ja arengupoliitika, kui see ei tugine kõikide keelte austamisele ja toetamisele, mõistab enamiku maailma keeli väljasuremisele. Meie oleme liikumine keelte mitmekesisuse poolt.

Nos acèrtinans qu’lès politiques di comunicåcion èt d’fôrcièdje, s’èle ni rèspèctèt nin èt n’ècorèdjèt-ti tos les lingadjes, condånèt a mwért li majôrité dès lingadjes divins l’monde. Nos-èstans po lès difèrints lingadjes.

7. Inimese vabanemine

7. Libèrer lès-omes

Iga keel vabastab ja aheldab oma liikmeid, andes neile võime suhelda omavahel ning tõkestades suhtlemist teistega. Kavandatud universaalseks suhtlemisvahendiks, on esperanto üks suurtest inimese vabastamise funktsioneerivatest projektidest, mis võimaldab igal inimesel isiksusena osaleda inimühiskonnas oma kultuuri ja keele identiteedi juurtega, kuid mitte piiratuna nende poolt.

Chake lingadje libère èt contrariêye tot-a-’ne fèye leûs praticants, tot-èlzî d’nant l’ocåzion d’comuniquer inte zèles, tot lès-èspêtchant d’comuniquer avou l’z-ôtes. L’Espéranto è-st-on mwèyin d’comunicåcion po tot l’monde; il è-st-on grand projèt d’libéråcion, on projèt qui permète a chaskeune di prinde pårt a l’comunôté dès-omes, tot wårdant sès rècènes divins sès prôpès valeûrs, sins-èsse rit’ni po zèls.

Meie väidame, et rahvuskeelte erapoolik kasutamine tekitab vältimatult tõkkeid eneseväljendus-, suhtlemis-, ja ühinguteks liitumise vabadusele. Meie oleme liikumine inimese vabanemise poolt.

Nos acèrtinans qu’li seûl ûzèdje d’on lingadje d’ine nåcion amon dès djins dès difèrints payîs drèssèt dès limites po les libèrtés d’èsprèssion, di comunicåcion èt d ’assôciåcion. Nos-estans po l’lîberté dès-omes.

Prago, jul. 1996

Prago, jul. 1996