Meie, ülemaailmses liikumises “Esperanto poolt”osalejad, adresseerime käesoleva manifesti kõikidele valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja hea tahte inimestele, deklareerime oma kindlat tahet jätkata tööd siin väljendatud eesmärkide saavutamiseks, ja kutsume iga organisatsiooni ning inimest ühinema meie püüdlustega.

Við, sem erum félagsmenn í alþjóðlegri hreyfingu sem vinnur að framgangi alþjóðamálsins esperanto, beinum þessu ávarpi til ríkisstjórna, alþjóðasamtaka, félagasamtaka og allra velviljaðra manna, lýsum yfir staðfastri ætlun okkar að vinna áfram í þágu þeirra markmiða sem hér eru tilgreind og bjóðum þeim sem hér eru ávarpaðir til samvinnu í því starfi.

Algatatud 1887. a. rahvusvahelise abikeele kavandina ja kiiresti arenenud elavaks varjundirohkeks keeleks, on esperanto funktsioneerinud juba enam kui sajand, et ühendada inimesi üle keele- ja kultuuritõkete. Esperanto keele kõnelejate eesmärgid ei ole vahepeal minetanud oma tähtsust ning aktuaalsust. Ei mõne rahvuskeele ülemaailmne kasutamine ega kommunikatsioonitehnika edusammud ega keeleõpetuse uued meetodid taga järgmisi põhimõtteid, mida peame tähtsaks õiglases ning tõhusas keelekorralduses.

Árið 1887 birtist esperanto í frumgerð sem þróaðist hratt í kröftugt, blæbrigðaríkt tungumál. Í meira en öld hefur þetta mál, sem þegar í upphafi var ætlað að vera hjálparmál í alþjóðlegum samskiptum, gegnt hlutverki sem tengiliður manna yfir málleg og menningarleg landamæri. Upphaflegt markmið esperantos sem samþjóðlegs hjálparmáls hefur ekki misst mikilvægi sitt og raungildi í heimi nútímans. Notkun nokkura þjóðmála víðs vegarum heim, framfarir í samskiptatækni og nýjar aðferðir í málakennslu munu að líkindum ekki gera að veruleika eftirtalin meginatriði sem við teljum grundvöll réttlátrar og virkrar lausnar tungumálavandans.

1. Demokraatia

1. Lýðræði

Suhtlussüsteem, mis ühtedele annab eeliseid kogu eluks, teistelt aga nõuab aastaid pingutusi, et saavutada oma oskuste mittepiisav tasand, on üdini ebademokraatlik. Kuigi esperanto nagu mistahes keel ei ole täiuslik, on ta tunduvalt üle igast võistlejast võrdses ülemaailmses suhtlussfääris.

Samskiptakerfi, sem veitir sumum ævilöng forréttindi en krefst þess af öðrum að þeir leggi á sig áralangt erfiði til að ná minniháttar færni, er í grundvallaratriðum andlýðræðislegt. Þótt esperanto sé ekki fullkomið fremur en nokkurt annað tungumál stendur það miklu framar sérhverjum keppinaut á sviði alþjóðlegra samskipta á jafnréttisgrundvelli.

Meie väidame, et keelte ebavõrdsus tekitab suhtlemises ebavõrdsust kõikidel tasanditel, kaasa arvatud rahvusvaheline tasand. Meie oleme liikumine demokraatliku suhtlemise poolt.

Við fullyrðum að mállegt misrétti leiði af sér samskiptalegt misrétti á öllum stigum, þar á meðal alþjóðlegum. Við vinnum að framgangi lýðræðislegra samskipta.

2. Rahvuspiiratusest vaba kasvatus

2. Menntun yfir landamæri

Iga etniline keel on seotud kindla kultuuri ja rahvusega. Õpilane, kes õpib inglise keelt, õpib ingliskeelsete maade, peamiselt Ühendriikide ja Suurbritannia kultuuri, geograafiat ja poliitikat. Õpilane, kes õpib esperantot, õpib tundma maailma piirideta, milles iga maa tundub omasena.

Sérhvert þjóðmál er bundið ákveðinni menningu og þjóð(um). Nemandi, sem lærir ensku, lærir jafnframt um menningu, landafræði og stjórnmál enskumælandi þjóða, einkum Bandaríkjamanna og Breta. Nemandi, sem lærir esperanto, lærir um heiminn án markalína þar sem séhrvert land á sér heimili.

Meie väidame, et kasvatus mistahes rahvuskeele abil on seotud MAAILMA piiratud osaga. Meie oleme liikumine rahvuspiiratusest vaba kasvatuse poolt.

Við fullyrðum að mentun sem veitist á hvaða þjóðmáli sem er sé bundin tilteknu viðhorfi til heimsins. Við vinnum að menntun yfir landamæri.

3. Pedagoogiline efekt

3. Kennsluvirkni

Vaid väike protsent nendest, kes õpivad võõrkeelt, omandavad selle perfektselt. Esperanto täielik omandamine on võimalik isegi iseõppimise teel. Mitmed uuringud on näidanud esperanto propadeutilisi omadusi teiste keelte õppimiseks. Ka soovitatakse esperantot kui keele teadvustamise põhiainet.

Aðeins lítill hundraðshluti þeirra, sem læra erlent tungumál, nær á því verulegu valdi. Fullt vald á esperanto næst jafnvel með sjálfsnámi. Rannsóknir hafa leitt í ljós gildisáhrif esperantonáms fyrir nám í öðrum málum og námsgreinum. Mælt hefur verið með esperanto sem kjarnanámi við þroskun á málvitund nemenda.

Meie väidame, et rahvuskeelte raskus jääb alati tõkkeks paljudele õppijatele, kellel siiski oleks kasulik osata teist keelt. Meie oleme liikumine tõhusa keeleõppe poolt.

Við fullyrðum að erfiðleikar við nám þjóðmála muni ávallt reynast þröskuldur á vegi margra nemenda sem kunnátta í öðru máli kæmi samt að gagni. Við vinnum að virku málanámi.

4. Mitmekeelsus

4. Fjöltyngi

Esperanto kasutajaskond on üks vähestest maailmas, kes on eranditult kahe- või mitmekeelne. Igaüks selles võttis endale ülesandeks õppida ära vähemalt üks võõrkeel kõne tasandil. Sageli tuleneb sellest mitme keele oskus ja nende respekteerimine ja üldse avaram silmaring.

Esperantohreyfingin er eitt af fáum málsamfélögum á heimsvísu þar sem hver og einn eru undantekningarlaust tvítyngdir eða fjöltyngdir. Sérhver félagi í esperantohreyfingunni hefur lært að minnsta kosti eitt annað mál og náð þar talhæfni. Í mörgum tilvikum hefur það leitt til þekkingar og áhuga á fleiri tungumálum og almennt til víðara sjónhrings.

Meie väidame, et kõikidel, nii suurte kui väikeste keelte kõnelejatel, peaks olema reaalne võimalus omandada teine keel kõrgel suhtlustastasandil. Meie oleme liikumine, et anda see võimalus.

Við fullyrðum að talendur allra tungumála, smárra sem stórra, ættu að hafa möguleika á að tileinka sér annað mál til fullnustu. Við vinnum að því að sá möguleiki verði raunverulegur.

5. Keelte õigused

5. Málréttindi

Ebaühtlaselt jagatud võim keelte vahel on keele püsiva julgeoleku puudumise allikas, või suure osa maailma elanike otsene keeleline rõhumine. Esperanto kasutajaskonnas kohtuvad suured ja väikesed, ametlikud ja mitteametlikud keeled neutraalsel pinnal tänu vastastikusele tahtele kompromissideks. Selline tasakaal keeleõiguste ja -vastutuse vahel loob pretsedendi, et leida ja kaaluda teisi lahendusi keelte ebavõrdsusele ning keelekonfliktidele.

Ójöfn valdskipting milli tungumála er ávísun á viðvarandi mállegt öryggisleysi eða beina málkúgun mikils hluta jarðarbúa. Innan esperantohreyfingarinnar mætast mælendur stórra og smárra tungumála á hlutleysisgrundvelli sem mótast af gagnkvæmu samkomulagi. Slíkt jafnvægi milli málréttinda og ábyrgðar gefur fordæmi til að þróa og meta aðrar lausnir á mállegu misrétti og átökum milli tungumála.

Meie väidame, et suured võimuerinevused keelte vahel õõnestavad paljudes rahvusvahelistes dokumentides väljendatud garantiisid keelte võrdseks käsitlemiseks, olenemata keelest. Meie oleme liikumine keeleõiguste poolt.

Við fullyrðum að hinn gífurlegi valdamunur milli tungumála grafi undan yfirlýsingum fjölda alþjóðlegra samþykkta um tryggingu þess að umfjöllun mála skuli vera á jafnréttisgrundvelli án tillits til tungumála. Við vinnum að málréttindum.

6. Keelte mitmekesisus

6. Fjölbreytni tungumála

Rahvuslikud valitsused kalduvad keelte mitmekesisust maailmas pidama suhtlemise ja arengu takistajaks. Esperanto kasutajaskonnale on keelte mitmekesisus siiski pidev ja vaieldamatu rikkuse allikas. Järelikult on iga keel, samuti kui iga eluliik, väärtuslik juba iseenesest ning väärib kaitset ja toetust.

Stjórnvöld hinna ýmsu þjóða hneigjast til að líta á hina miklu fjölbreytni tungumála heimsins sem hindrun á vegi samskipta og þróunar. Esperantohreyfingin lítur þannig á sú fjölbreytni sé stöðug og ómissandi uppspretta auðlegðar. Af því leiðir að sérhvert tungumál jafnt sem sérhvert líf hafi gildi í sjálfu sér og eigi því rétt á stuðningi og vernd.

Meie väidame, et kommunikatsiooni- ja arengupoliitika, kui see ei tugine kõikide keelte austamisele ja toetamisele, mõistab enamiku maailma keeli väljasuremisele. Meie oleme liikumine keelte mitmekesisuse poolt.

Við fullyrðum að ef pólitísk afskipti af samskiptum og þróun er ekki byggð á virðingu og stuðningi við öll tungumál, leiði þau til útrýmingar meirihluta tungumála heimsins. Við vinnum að því að tryggja fjölbreytni tungumála.

7. Inimese vabanemine

7. Frelsi mannsins

Iga keel vabastab ja aheldab oma liikmeid, andes neile võime suhelda omavahel ning tõkestades suhtlemist teistega. Kavandatud universaalseks suhtlemisvahendiks, on esperanto üks suurtest inimese vabastamise funktsioneerivatest projektidest, mis võimaldab igal inimesel isiksusena osaleda inimühiskonnas oma kultuuri ja keele identiteedi juurtega, kuid mitte piiratuna nende poolt.

Sérhvert tungumál veitir í senn mælendum sínum frelsi og leggur á þá fjötra, gefur þeim möguleika á samskiptum sín á milli og hindrar samskipti þeirra við aðra. Esperanto er ætlað til samþjóðlegra samskipta og er mikilvæg leið til að auka mannlegt frelsi — leið til að gera sérhverjum manni fært að taka þátt í samfélagi mannkynsins sem einstaklingur sem hefur traustar rætur í eigin menningu og þeirri samvitund sem fylgir eigin tungumáli án þess að það setji honum skorður.

Meie väidame, et rahvuskeelte erapoolik kasutamine tekitab vältimatult tõkkeid eneseväljendus-, suhtlemis-, ja ühinguteks liitumise vabadusele. Meie oleme liikumine inimese vabanemise poolt.

Við fullyrðum að samskipti sem einskorðast við notkun þjóðmála takmarki óhjákvæmilega frelsi manna til tjáningar, samskipta og fjölþjóðlegra tengsla. Við vinnum að frelsi mannsins.

Prago, jul. 1996

Prago, jul. 1996